Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Haridustase

Gümnaasiumi lõpetajate hulgas on noormehed endiselt vähemuses

Kui põhikooli lõpetajate hulgas on poisse veidi enam kui tüdrukuid (poisse  51%, tüdrukuid 49%), siis  gümnaasiumi lõpetajate hulgas on poiste osakaal juba oluliselt väiksem (poisse 43%, tüdrukuid 57%). Aastatel 2014-2017 ei ole sooline lõhe gümnaasiumi lõpetajate arvus vähenenud.

Graafik 2.3.1. Põhihariduse lõpetajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, HT17)

Graafik 2.3.2. Keskhariduse lõpetajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, HT17)

30-34 aastaste kolmanda taseme haridusega meeste osakaal on teinud aastatel 2014-2017 kiire kasvu

Kolmanda taseme haridusega meeste osakaal 30-34 aastaste hulgas kasvas aastatel 2014-2017 32,8%-lt kuni 41,6%-ni ja ületas aastaks 2020 seatud 40% eesmärki, kuid 2018. aastal toimus tagasilangus 37,7%-ni. 30-34 aastaste naiste hulgas on kolmanda taseme haridusega naiste osakaal kasvanud 2018. aastaks 57,5%-ni. Eesti näitajad ületavad Euroopa Liidu keskmisi näitajaid nii meeste kui naiste osas (EL mehed 35,7%, naised 45,8%).

Graafik 2.3.3. Kolmanda taseme haridusega (ISCED 5-8) meeste ja naiste osatähtsus 30-34 aastaste hulgas, % (Allikas: Eurostat, t2020_41)

20 – 34 aastased mehed suunduvad peale hariduse omandamist kiiremini tööturule, kui naised

Hariduse omandamine omab olulist rolli tööhõive kasvule kaasaaitamisel.  Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2020, et 20-34 aastastest noortest vähemalt 82% jõuab tööhõivesse  hiljemalt kolme aasta jooksul arvestades hariduse omandamisest.

20-34 aastaste meeste osas on seatud 82% eesmärk saavutatud (2018.a tööhõive määr  85,5%). Eesti meeste tööhõive ületab ka Euroopa Liidu 20-34 aastaste meeste keskmist tööhõivet 2,2 protsendipunktiga. 20-34 aastaste äsja hariduse omandanud Eesti naiste puhul peab seatud eesmärgi saavutamiseks  nende tööhõivemäär kasvama 4,5 pp võrra. 2018. aasta andmetel oli Eesti naiste tööhõivemäär madalam ka viimase kolme aasta jooksul hariduse omandanud Euroopa Liidu 20-34 aastaste naiste naiste keskmisest tööhõivemäärast (Eesti -77,5%, EL – 80%)

2.3.4. Viimase kolme aasta jooksul vähemalt keskhariduse omandanud ja viimase 4 nädala jooksul koolitustel mitteosalenud 20-34 aastaste meeste ja naiste tööhõive määr, % (Allikas: Eurostat, sdg_04_50)

Viiendik 15-64 aastastest meestest põhihariduse või madalama haridusega

15-64 aastasest rahvastikust omas 2018. aastal vähemalt keskharidust  79,7% meestest ja 86,7% naistest. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus oli 2018. aastal suurim naiste hulgas (44,9%). Meestest omas kõrgharidust ainult 26,8%. Aastatel 2014 -2018 on naiste hulgas kõrgharidusega isikute osatähtsus kasvanud 1,6 korda kiiremini kui meeste hulgas (naistel 4,2 pp, meestel 2,5 pp). Üle poole 15-64 aastastest meestest (52,9%) omavad keskharidust. Põhihariduse või madalama haridusega inimeste osakaal on aastatel 2014-2018 püsinud samal tasemel, kusjuures meeste hulgas on neid, kel on ainult põhiharidus 1,5 korda rohkem kui naiste hulgas.

Graafik 2.3.5. 15-64 aastane rahvastik haridustaseme ja soo järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfs_9912)

20-24 aastastest noormeestest omab keskharidust vähem kui 80 protsenti

Aastatel 2014-2017 keskharidusega noormeeste ja neidude osakaal kasvas (meestel 77,2%-lt 80,6%-ni; naistel 88,9%-lt 89,4%-ni). 2018. aastal toimus nii meeste kui naiste osakaaludes tagasilangus 2-3 pp võrra.  Erinevus keskharidusega noormeeste ja neidude osakaaludes on keskmiselt 10 protsendipunkti noormeeste kahjuks.

Graafik 2.3.6. 20-24 aastaste vähemalt keskharidusega noorte osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Eurostat, tps00186)

25-64 aastaste meeste hulgas on põhihariduse või madalama haridustasemega elanike osakaal kaks korda kõrgem kui samas vanuses naiste hulgas

 Kõige väiksem on põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste osatähtsus 45-64 aastaste elanike hulgas (2018.a. meestest 12,2%, naistest 6,8%). Kõigis vanuserühmades on meeste hulgas madalama haridusega inimesi kaks korda rohkem kui naiste hulgas. Ajavahemikus 2014-2017 on madala haridustasemega inimeste osatähtsus enim vähenenud 45-64 aastaste meeste grupis (2,2 pp).  Suurim sooline lõhe madala haridustasemega elanike osatähtsuses on 35-44 aastaste grupis.

Graafik 2.3.7. Madala haridustasemega (ISCED 0-2) elanike osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Graafik 2.3.8. Sooline lõhe madala haridustasemega (ISCED 0-2) elanike osatähtsuses vanuserühma järgi, protsendipunkti (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Kõrgharidusega isikute osatähtsus on väikseim 45-64 aastaste meeste hulgas ja suurim 35-44 aastaste naiste hulgas

Aastatel 2014-2018 on kõrgharidusega meeste osakaal jäänud kõrgharidusega naiste osakaalust oluliselt madalamaks kõigis vanuserühmades. Naiste puhul jääb kõrgharidusega isikute osakaal vahemikku 43-55%, meeste puhul vahemikku 25-35%. Aastatel 2014-2018 on kõrgharidusega isikute osakaal enim kasvanud 35-44 aastaste vanuserühmas (mehed 5,3 pp ja naised 5,8 pp). Jõudsalt on kõrgharidusega isikute osakaal kasvanud ka 45-64 aastaste naiste rühmas, kus kõrgharidusega inimeste osakaal kasvas aastatel 2014-2018 4 protsendipunkti võrra.

Graafik 2.3.9. Kõrgharidusega (ISCED 5-8) elanike osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)

Graafik: 2.3.10. Sooline lõhe kõrgharidusega (ISCED 5-8) elanike osakaalus vanuserühma järgi, protsendipunkti (Allikas: Eurostat, edat_lfse_03)