Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Haridusvalikud

Aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks on vajalik tagada nüüdisaegsete oskustega töötajate järelkasv. Euroopa 2020 strateegias on seatud eesmärgiks, et 30-34 aastastest elanikest vähemalt 40% omaks aastaks 2020 kõrgharidust. Kõrgem haridustase on oluline ka tööhõive suurendamiseks ja vaesusesse langemise vähendamiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014-2020 on seatud eesmärgiks aastaks 2023 saavutada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse tasemel õppurite suhteks 60%/ 40%. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kohaselt liigutakse selle poole, et kõrghariduse tasemel üliõpilaskond peegeldaks ühiskonna kooseisu, sh soolist.

Noormehed valivad põhikooli järel kutseõppe, tütarlapsed jätkavad haridusteed gümnaasiumis ja ülikoolis

Põhikooli lõpetajate hulgas on poisse ja tüdrukuid läbi aastate olnud enam vähem võrdselt. Põhikooli järgsed haridusvalikud poiste ja tüdrukute puhul erinevad – poisid valivad pigem kutseõppe ja tüdrukud jätkavad õpinguid gümnaasiumis. Aastatel 2014-2018 on gümnaasiumis õppivate noormeeste osatähtsus vähesel määral kasvanud  (43,3%-lt kuni 43,8%-ni), kuid oli 2018. aastal endiselt oluliselt madalam kui tütarlaste osatähtsus (tütarlapsi 56,2%, poisse 43,8%). Kõigist põhiharidusel baseeruvas kutseõppes õppijatest moodustasid 2018. aastal noormehed 57,4%  ja tütarlapsed 42,6%. Kõigi 0-19 aastaste kutseõppes õppijate hulgas oli 2018/2019 õppeaastal naissoost õppureid aga ainult 34% (Haridussilm).

Graafik 2.1.1. Naisõppurite osatähtsus üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses, % (Allikas: Statistikaamet, HTG07)

Meeste osakaal magistriõppes jääb alla 40%

Üle poole  kõrghariduse omandajatest moodustavad naissoost õppurid (58%). Naissoost õppurite osakaal on püsinud samal tasemel juba pikemat aega. Meessoost õppureid oli 2018. aastal enim doktoriõppes (43,6%), rakenduskõrgharidusõppes (43,1%) ja bakalaureuseõppes (43%). Kui magistriõppes moodustavad meessoost õppurid keskmiselt 37%, siis doktoriõppes on meessoost õppurite osatähtsus kasvanud juba 43%-ni.

Vanuse kasvades naiste osakaal kutseõppeasutustes õppijate hulgas suureneb

0-19 aastaste vanuserühmas on naissoost õppijate osatähtsus 2018/2019 õ-a 34%.  20-24 aastaste kutseõppeasutusetes õppijate hulgas on naisi juba 49%  ja üle 25 aastaste vanuserühmas  moodustavad naissoost õppurid juba enamuse, ehk 61%.

Graafik: 2.1.2. Kutseõppeasutustes õppijate arv soo ja vanusrühma lõikes, tuhat  (Allikas: Haridussilm)

Naised ja mehed on kutseõppeasutustes koondunud erinevatesse õppesuundadesse

2018/2019 õppeaastal kutseõppeasutustes õpetatavatel 14 õppesuunal on naiste ja meeste osatähtsus tasakaalus (vahemikus 40-60%) põllumajanduse (mehi 42%, naisi 58%) ja transporditeenuste (mehi 54%, naisi 46%) õppesuunal ning sellele ligilähedane tootmise ja töötlemise õppesuunal ( mehi 37%, naisi 63%).

Alla 25% naisi õpib arhitektuuri ja ehituse (23%), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (18%) ja metsanduse (14%) õppesuunal. Alla 10% naisõppureid on kalanduse (6%) ja tehnika (7%) õppesuunal. Võrreldes 2014 aastaga on naiste osatähtsus enim vähenenud kalanduse (8pp) ja enim kasvanud keskkonna ja kunstide (6 pp) õppesuunal.

Meeste osatähtsus on 25%-st väiksem keskkonna (24%) ja ärinduse ning halduse (15%) õppesuunal. Heaolu õppesuunal on meessoost õppureid ainult 2%.

Graafik 2.1.3. Kutseõppeasutuses õppijate osatähtsus soo ja õppesuundade järgi 2018/2019 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Soolist segregeeritust esineb ka kutseõppeasutuste lõikes. Kutseõppeasutused jagunevad tihti nn poiste ja tüdrukute koolideks. Väikseima naissoost õppurite osakaaluga (10% ümber ja alla selle) on Tallinna Ehituskool, Eesti Merekool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Tallinna Polütehnikum, mis valdavalt pakuvad õpet nn traditsiooniliselt meeste ametiteks peetud erialadel. Suurima naissoost õppurite arvuga koolid on G. Otsa nimeline muusikakool ja Tartu Kunstikool (üle 70%) ning Tallinna Teeninduskool (üle 60%).

Mehed õpivad ülikoolis tehnilistel erialadel ja naised hariduse, humanitaaria ning tervise ja heaolu erialadel 

Ülikoolides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas õpetatavatel tehnilistel erialadel õppijatest on üle 70% mehed. Hariduse õppevaldkonnas on naisi üle 90%, humanitaaria, tervise ja heaolu valdkonnas üle 70%.

Graafik: 2.1.4. Ülikoolis õppijate osatähtsus õppevaldkonna ja soo järgi 2018/2019 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Suured erinevused õppurite soolises jaotuses esinevad ka õppekavarühmade lõikes

 Hariduse õppevaldkonnas tervikuna on meessoost õppurite osatähtsus 9%. Õppekavarühmade lõikes erineb meeste osatähtsus 0-st (koolieelikute õpetajad) kuni 17%-ni (aineõpetajad).

Graafik: 2.1.5. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes hariduse õppevaldkonnas 2018/2019 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Teeninduse õppevaldkonnas tervikuna on meeste ja naiste osatähtsus tasakaalus ( mehi 49%, naisi 51%). Õppevaldkond koosneb kahest õppekavagrupist „sport“ ja „isikuteenindus“. Isikuteeninduse õppekavagrupis on meeste osatähtsus oluliselt väiksem (mehi 25%, naisi 75%) kui õppevaldkonnas tervikuna.

Graafik: 2.1.6. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes teeninduse õppevaldkonnas 2018/2019 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas tervikuna õpib 2018/2019 õppeaastal 30% mehi ja 70% naisi. Usuteaduse õppekavagrupis ulatub meeste osatähtsus 45%-ni, humanitaarias 44%-ni ja muusika ja teatrikunstis 41%-ni. Keele ja kultuuri erialal on meeste osatähtsus aga ainult 17%.

Graafik: 2.1.7. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas 2018/2019 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Tervise ja heaolu õppevaldkonnas tervikuna õpib 21% mehi ja 79% naisi. Meditsiini õppekavagrupis ulatub meeste osatähtsus 30%-ni, kuid sotsiaalteenuste õppekaval jääb meeste osatähtsus 9% juurde.

Graafik: 2.1.8. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavagruppide lõikes tervise ja heaolu õppevaldkonnas 2018/2019 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Info ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonna õppjatest moodustavad 2018/2019 õppeaastal mehed 71% ja naised 29%. Õppekavarühmade lõikes naiste ja meeste osatähtsused erinevad oluliselt.   Arvutikasutuse õppekavarühmas õppijatest moodustavad naised 59%, samas kui andmebaaside ja võrgu disaini ja halduse õpperühmas on naiste osatähtsus ainult 24%. 

Graafik: 2.1.9. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes info ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonnas 2018/2019 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

2018/2019 õppeaastal tehnika, tootmise ja ehituse  õppevaldkonnas õppijatest 71% on mehed ja 29% naised. Õppevaldkonda kuulub 14 õppekavarühma. Meeste ja naiste osatähtsus on enam vähem tasakaalus  kolmes õppekavarühmas: tehnika ja tootmise interdistsiplinaarne õpe (naisi 59%, mehi 41%), arhitektuur ja linnaplaneerimine (mehi 36%, naisi 64%) ja keemiatehnoloogia ja protsessid (mehi 36%, naisi 64%). Meeste osatähtsus on 75% või kõrgem  kuues õppekavarühmas: elektrienergia ja energeetika (89%), elektroonika ja automaatika (87%), mehaanika ja metallitöö (95%), mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (99%), muud tehnikaalad (75%) ja kaevandamine ja rikastamine (75%). Naiste osatähtsus on suurim toiduainete töötlemise õppekavarühmas (81%).

Graafik: 2.1.10. Üliõpilaste sooline jaotus õppekavarühmade lõikes tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas 2018/2019 õ-a, % (Allikas: Haridussilm)

Naised valivad huvikoolis muusika, kunsti ja kultuuri alad ning mehed tehnika ja spordi

Kõigi huvikoolides õppijate hulgas on meeste ja naiste osatähtsus enam vähem tasakaalus (mehi 47%, naisi 53%. Olulisi erinevusi õppurite soolises jaotuses ei esine ka erinevat emakeelt kõnelevate õppurite puhul.

Graafik: 2.1.11. Õppurite arv huvikoolides soo ja emakeele lõikes, tuhat (Allikas: Haridussilm)

 Olulised soolised erinevused kerkivad esile, kui analüüsida naiste ja meeste osatähtsust erinevate õppekavade lõikes.  Naised tegelevad rohkem muusika ja kunsti (73%) ning üldkultuuri (64%) aladel ning mehed peamiselt tehnika (78%) ja spordialadega (58%).

Graafik: 2.1.12. Nais- ja meessoost õppurite arv huvikoolide erinevatel õppekavadel 2018/2019 õ-a (Allikas: Haridussilm)