Majanduslik toimetulek NEET-noored Teenuste kättesaadavus

Majanduslik toimetulek

Kõrgem haridustase vähendab vaesusriski

Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid on põhihariduse või madalama haridusega inimestel kolm kuni neli korda kõrgem kui kõrgharidusega inimestel. Kõige suurem sooline erinevus suhtelise vaesuse määras on põhi- või madalama haridusega inimeste puhul (meestel 27,5% ja naistel 30,1%). Haridustaseme kasvades sooline lõhe suhtelise vaesuse määras väheneb. 2017. aastal edestas kõrgharidusega meeste suhtelise vaesuse määr kõrgharidusega naiste suhtelise vaesuse määra 0,7 pp võrra (meestel 8,3% ja naistel 7,6%).

Graafik 4.1.1. 16-64 aastaste suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES21)

Pensioniealistel (üle 65 aastased) on seos haridustaseme ja suhtelise vaesuse määra vahel väiksem. Erinevus kõrgharidusega ja põhiharidusega inimeste suhtelise vaesuse määras on kahanenud 1,5 kuni 2 kordseks. Sooline lõhe suhtelise vaesuse määras on üle 65 aastastel suurem, kui 16-64 aastaste vanuserühmas keskmiselt. Kui 16-64 aastaste vanuserühmas on aastatel 2014-2017 suhtelise vaesuse määr näidanud pigem vähenemistendentsi, siis üle 65 aastaste vanuserühmas on suhtelise vaesuse määr aastatel 2014-2017 oluliselt suurenenud sõltumata haridustasemest ja soost.

Graafik 4.1.2. Üle 65 aastaste suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES21)

Üle 75% üksi elavatest üle 65 aastastest meestest ja naistest elab suhtelises vaesuses

Üksi elavad inimesed kannatavad suuremat puudust. Kuni 64 aastaste inimeste hulgas on suhtelises vaesuses elavaid naisi vähem kui mehi. Üksi elavatest kuni 64 aastastest meestest elas 2017. aastal suhtelises vaesuses 40,8% ja naistest 27,8%. Üle 65 aastaste hulgas oli olukord vastupidine. Rohkem naisi kui mehi elas suhtelises vaesuses (mehi 80,7% ja naisi 82,1%).

Graafik 4.1.3. Üksi elavate meeste ja naiste suhtelise vaesuse määr vanuserühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES64)

Kolme ja enama lapsega perede suhteline vaesus on aastatel 2014-2017 vähenenud

Eesti kolme ja enama lapsega perede majanduslik olukord on parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidus keskmiselt elas 2017. aastal kolme ja enama lapsega peredest suhtelises vaesuses 29,4% peredest ja Eestis 22,9 %. Võrreldes 2014. aastaga on kolme ja enama lapsega peredes suhtelise vaesuse määr vähenenud 4,1 protsendipunkti võrra, kuid on kõrgem kui ühe (14,6%) või kahe (13,2%) lapsega peredes.

Graafik 4.1.4. Suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus leibkonna tüübi järgi, % elanikkonnast (Allikas: Eurostat, ilc_peps03)

Terviseseisund mõjutab sissetulekut

Halva või väga halva tervisega isikute osakaal sissetulekukvintiili madalamas osas on oluliselt suurem kui kõrgemas osas. 16-64 aastastest halva või väga halva tervisega isikutest kuulus 2018. aastal madalamasse sissetulekukvintiili 21,5% meestest ja 17,9% naistest. Üle 65 aastaste hulgas, aga juba 39,8% meestest ja 41,4% naistest. Võrreldes 2014. aastaga on madalamasse sissetulekukvintiili kuuluvate halva või väga halva tervisega meeste ja naiste osakaal suurenenud. Üle 65 aastaste naiste osakaal on madalamas sissetulekukvintiilis vähenenud 1,7 protsendipunkti võrra.

Graafik 4.1.5. Halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus sissetulekukvintiili, vanuserühma ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES13)

Üle 60% töötutest meestest ja vanaduspensionil naistest elavad suhtelises vaesuses

Suhtelise vaesuse määr palgatööd tegevatel meestel ja naistel jääb alla 10%. Ettevõtjate suhtelise vaesuse määr oli 2017. aastal palgatöötajatest kaks korda kõrgem (mehed 16,7%, naised 19,5%). Võrreldes 2014. aastaga on suhtelise vaesuse määr nii naissoost kui meessoost ettevõtjate puhul vähenenud 2 korda. Naissoost vanaduspensionäride hulgas oli 2017. aastal suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui meessoost pensionäride hulgas (mehed 44,4%; naised 60,7%). Töötute hulgas ületas meeste suhtelise vaesuse määr naiste suhtelise vaesuse määra ( mehed 60,9%; naised 40,4%).

2015. aasta andmetel on rohkem kui 16% üle 55 aastastest naistest ja meestest lõpetanud töötamise kuna nende töökoht on koondatud ning üle 10% meestest ja ligi 12% naistest terviseprobleemide tõttu (Statistikaamet, LES71).

Graafik 4.1.6. Suhtelise vaesuse määr hõiveseisundi ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES02)

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr on aastatel 2014-2018 vähenenud

Sügava materiaalse  määr oli 2018. aastal kõrgeim 18-24 aastaste meeste (4,7%) ja 50-64 aastaste naiste hulgas (4,8%). Võrreldes 2014. aastaga on 2018.aastaks sügava materiaalse ilmajäetuse määr vähenenud 16-64 aastaste vanuserühmas ligi kaks korda. Kõige tagasihoidlikum on vähenemine üle 65 aastaste meeste vanuserühmas, kus sügava materiaalse ilmajäetuse määr on vähenenud ainult 0,3 protsend´ipunkti.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr näitab isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni

Graafik 4.1.7. Sügava materiaalse ilmajäetuse määr vanuserühma ja soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, LES01)