Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Õpingute katkestamine

Euroopa Liit on seadnud aastaks 2020 eesmärgiks alandada enneaegselt õpinguid katkestanute osakaalu vanuserühmas 18-24 aastat alla 10%. Eesti on seadnud eesmärgiks viia põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte  osakaal 18-24 aastaste vanusgrupis 9,5%-ni aastaks 2020. 

Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noormeeste osakaal vähenemistendentse ei näita

Ajavahemikus 2014-2017 vähenes 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noormeeste osakaal 14,2 %-ni, kuid tõusis 2018. aastal uuesti 2014. aasta tasemele (16,2%).  Õpinguid mittejätkavate tütarlaste osakaal on ajavahemikus 2014-2018 vähenenud 7,9 %-lt 6,4%-ni. Muust rahvusest elanike hulgas vähenes õpinguid mittejätkavate 18-24 aastaste noorte osatähtsus ajavahemikus 2014-2017 9,3%-lt kuni 8%-ni ja suurenes järsult 2018. aastal 12,2%-ni. Eesti rahvusest noorte hulgas on õpinguid mittejätkavate noorte osatähtsus   samas ajavahemikus vähenenud 13%-lt 11,2%-ni.

Graafik 2.2.1. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal soo järgi 18-24 aastaste vanusgrupis, % (Allikas: Statistikaamet, LES11)

18-24 aastastest õpingud katkestanud noormeestest ja neidudest on enamus asunud tööle

18-24 aastaste õpingud katkestanud noorte osatähtsus väheneb aeglaselt, kuid noorte osatähtsus, kes õpingute katkestamisel asub tööle on aastatel 2014-2018 oluliselt kasvanud. Kui 2014. aastal töötas 18-24 aastastest õpingud katkestanud noormeestest 66%, siis 2018. aastal juba 71%. Õpingud katkestanud tütarlaste puhul on tööle asunute osakaalu kasv olnud veel kiirem. Kui 2014. aastal töötas õpingud katkestanud tütarlastest 44%, siis 2018. aastaks oli see kasvanud juba 60%-ni.

Graafik 2.2.2. 18-24 aastaste õpingud katkestanud noorte osatähtsus soo ja tööhõive seisundi järgi, % (Allikas: Eurostat, edat_lfse_14 )

Kutseõppes katkestab õpingud keskmiselt iga viies meesõppur ja iga kuues naisõppur

2016/2017 õppeaastal katkestas kutseõppe erinevatel tasemetel kokku oma õpingud  22% noormeestest ja 17% tütarlastest. 2014. aastaga võrreldes on katkestajate osakaal noormeeste puhul püsinud samal tasemel ja tütarlaste puhul vähenenud 1 pp võrra.

Enim on õpingute katkestajaid  põhihariduse nõudeta õppes (meestest 34%, naistest 26%). Väikseim on katkestajate osakaal põhiharidusel baseeruvas õppes (meestest 20%, naistest 15%). Suurim sooline erinevus katkestajate osakaalus on keskharidusel põhinevas kutseõppes, kus meeste hulgas on katkestajate osatähtsus 9 pp suurem kui naiste hulgas (mehed 29%, naised 20%).

Graafik: 2.2.3. Kutseõppe katkestajate osatähtsus soo ja õppeliigi järgi, % (Allikas: Haridussilm)

Kõrgharidusõppe kõige madalamas astmes katkestab õpinguid rohkem mehi kui naisi, kõrgeimas astmes erinevus puudub

Bakalaureuseõppes katkestab õpingud  keskmiselt 6pp võrra rohkem mehi kui naisi. 2016/2017 õppeaastal katkestas bakalaureuseõpingud meestest 22% ja naistest 16%. Magistriõppes oli vahe meeste ja naiste vahel kahanenud keskmiselt 3-4 protsendipunktini ja doktoriõppe tasemel oli õpingute katkestajate osakaalud naiste ja meeste hulgas võrdsustunud.

Graafik: 2.2.4. Kõrgharidusõppe katkestajate osatähtsus soo ja õppeliigi järgi (Allikas: Statistikaamet, HT296, HT307)