Haridusvalikud Õpingute katkestamine Haridustase Oskused Hariduse kättesaadavus

Oskused

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tagada aastaks 2020, et kõik õppurid saavutavad põhioskuste piisava taseme lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Aastaks 2020 peab põhioskuste alal madala õpiedukusega 15 aastaste osakaal olema väiksem kui 15%.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et täiskasvanute ja eelkõige madala kvalifikatsiooniga isikute osalemise suurendamiseks elukestvas õppes peaks 2020. aastaks vähemalt 15% täiskasvanutest osalema elukestvas õppes. Eesti eesmärk on saavutada vähemalt 20% täiskasvanute osalemine elukestvas õppes.

Elukestvas õppes osaleb rohkem naisi kui mehi

Aastaks 2018. on Eesti saavutanud Euroopa Liidu seatud 15% eesmärgi nii naiste kui meeste osas (mehed 15,1, naised 22,6). Selleks, et saavutada Eesti seatud 20% tase nii meeste kui naiste puhul, peaks meeste osalemine elukestvas õppes suurenema järgmise kahe aasta jooksul 4,9 pp võrra. Ajavahemikus 2014-2018 on meeste osalemine elukestvas õppes kasvanud 5,9 pp võrra. Jätkates samas tempos saavutataks meeste puhul 20 % tase aastaks 2022.

Graafik 2.4.1. 25-64 aastaste meeste ja naiste osatähtsus, kes on osalenud viimase nelja nädala jooksul elukestvas õppes, % (Allikas: Eurostat, sdg_04_60)

Eesti õppekeelega 15 aastaste poiste ja tüdrukute keskmised tulemused loodusteaduste üldskaalal ületavad vene õppekeelega poiste ja tüdrukute keskmisi tulemusi

Eesti õppekeelega 15 aastaste poiste keskmine tulemus loodusteaduste üldskaalal ületas 2015. aastal vene õppekeelega poiste keskmist tulemust 39 punktiga. Eesti õppekeelega tüdrukute keskmine tulemus oli 48 punkti võrra kõrgem kui vene õppekeelega tüdrukute tulemus. Eesti õppekeelega tüdrukute keskmine tulemus ületas eesti õppekeelega poiste keskmist tulemust kolme punkti võrra. Vene õppekeelega õpilaste puhul oli poiste keskmine tulemus tüdrukute tulemusest 6 punkti võrra kõrgem.

 Eesti õppekeelega poiste osatähtsus on tüdrukutest suurem nii oskuste skaala madalamas (alaoskused) kui kõrgemas (tipposkused) osas. Vene õppekeelega õpilaste puhul oli 2015. aastal madala sooritustasemega õpilaste hulgas tüdrukuid rohkem kui poisse. Nii eesti kui vene õppekeelega õpilaste puhul oli puudulike loodusteaduste oskustega poiste ja tüdrukute osakaal alla 15%.  Tippsooritajaid oli vene õppekeelega õpilaste hulgas, sarnaselt eesti õppekeelega  õpilastele, rohkem poiste kui tüdrukute hulgas.

Graafik 2.4.2. 15 aastaste poiste ja tüdrukute osatähtsus õppekeele ja saavutustasemete järgi loodusteaduses, % (Allikas: PISA uuring)

Graafik 2.4.3. 15 aastaste poiste ja tüdrukute keskmised saavutustasemed õppekeele järgi loodusteaduse üldskaalal, punkti (Allikas: PISA uuring))

Poiste ja tüdrukute keskmised tulemused matemaatika üldskaalal oluliselt ei erine

Poiste keskmine tulemus matemaatika üldskaalal tüdrukute tulemusest 2015. aastal oluliselt ei erinenud (poisid 522 punkti, tüdrukud 517 punkti). Alla baastaseme teadmiste ja oskustega õpilasi oli 2015 aastal veidi rohkem poiste kui tüdrukute hulgas  (12,10 %-l poistest ja 10,4%-l tüdrukutest). Võrreldes 2012. aastaga on alla baasteadmistega poiste osakaal  kasvanud 1,5 pp võrra.  Poisse on tüdrukutest mõnevõrra rohkem ka tippsooritajate hulgas (poisse 15,8%, tüdrukuid 12,5%). Võrreldes 2012. aastaga on tippsooritajate osakaal kasvanud nii poiste kui tüdrukute hulgas.

Graafik 2.4.4. 15 aastaste poiste ja tüdrukute keskmised saavutustasemed õppekeele järgi matemaatika üldskaalal, punkti (Allikas: PISA uuring)

Graafik 2.4.5. 15 aastaste poiste ja tüdrukute osatähtsus õppekeele ja saavutustasemete järgi matemaatikas, % (Allikas: PISA uuring)

Tüdrukute lugemisoskus on parem kui poistel, kuid vahe väheneb

Võrreldes PISA 2012. testi tulemustega on 2015. aastaks eesti õppekeelega poiste ja tüdrukute lugemisoskuse tulemuste vaheline erinevus vähenenud 46 punktilt 29 punktini ja vene õppekeelega poiste ja tüdrukute tulemuste vaheline erinevus vähenenud 33 punktilt 22 punktini.

Võrreldes 2012. aastaga on tüdrukute hulgas alla baasteadmistega õpilaste osakaal kasvanud paari protsendipunkti võrra. Vene õppekeelega poiste ja tüdrukute lugemisoskus on madalam kui eesti õppekeelega poiste ja tüdrukute lugemisoskus. Vene õppekeelega poiste hulgas on madala lugemisoskusega õpilaste osakaal püsinud 20% ümber. Aastaks 2020 seatud 15% eesmärgi saavutamiseks peaks vene õppekeelega poiste hulgas madala õpiedukusega õpilaste osakaal vähenema veel 5 protsendipunkti võrra.

Graafik 2.4.6. 15 aastaste poiste ja tüdrukute osatähtsus õppekeele ja saavutustasemete järgi lugemises, % (Allikas: PISA uuring)

Graafik 2.4.7. 15 aastaste poiste ja tüdrukute keskmised saavutustasemed õppekeele järgi lugemise üldskaalal, punkti (Allikas: PISA uuring)

Baas- või üle baastaseme digitaalsete oskustega elanike osakaalus sooline lõhe puudub

Baas-  või üle baastaseme digitaalsete oskustega elanikke on nii meeste kui naiste rühmas samas suurusjärgus (mehed 61%, naised 60%). Eesti meeste tulemus on samal tasemel Euroopa Liidu meeste keskmise näitajaga. Naiste tulemus on Euroopa Liidu naiste keskmisest näitajast 5 protsendipunkti võrra kõrgem.

Graafik 2.4.8. Baas- või üle baastaseme digitaalsete oskustega elanike osatähtsus, % (Allikas: Eurostat, tepsr_sp410)

16-74-aastaste arvuti- ja internetikasutajate osakaalud on naiste ja meeste puhul võrdsustunud

2017. aastal ületas 16-74 aastaste vanuserühmas arvutit kasutavate naiste osakaal esimest korda meeste osakaalu (mehed 87,2%, naised 87,9%). 2018. aastaks võrdsustusid meeste ja naiste puhul ka internetikasutajate osakaalud.

Graafik 2.4.9. 16-74-aastaste arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, IT32)

55-64 aastaste hulgas on internetikasutajate osakaal viimase nelja aastaga kasvanud 11 protsendipunkti võrra

Alates 2014. aastast on 55-64 aastaste vanuserühmas internetikasutajate osakaal suurenenud 70,1 protsendilt kuni 81,5 protsendini. 16-24 aastaste vanuserühmas läheneb arvuti- ja internetikasutajate osakaal 100 protsendile.

Graafik 2.4.10. 16-74-aastased arvuti- ja internetikasutajad vanusrühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, IT32)

Arvutikasutamisoskus ekspertteadmiste tasemel on ainult kolmandikul kõrgharidusega naistest

Mida kõrgem haridustase, seda paremad arvutikasutamisoskused on nii naistel kui meestel. Sooline lõhe arvutikasutamisoskuses tuleb esile kõigis haridusastmetes. Naiste hulgas on rohkem neid, kes omavad baasteadmisi või asjatundlikkust arvuti kasutamisel (oskavad kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installeerida lihtsamaid seadmeid ja programme), meeste hulgas on rohkem neid, kes omavad ekspertteadmisi (oskavad kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme jms).

Graafik 2.4.11. 20-64 aastaste arvutikasutamisoskus soo ja haridustaseme järgi (2016), % (Allikas: Statistikaamet, HTT50)

65 protsenti 20-29 aastastest noormeestest omavad arvutikasutamisoskust ekspertteadmiste tasemel 

Kõigis vanuserühmades on meeste arvutikasutamisoskuse tase parem kui naistelOluline sooline erinevus arvutikasutamisoskuses esineb ka noorimas vanuserühmas.  20-29 aastastest meestest kasutab arvutit eksperdi tasemel 65,7%, naistest vaid 40,7%. Vanimas vanuserühmas on arvutikasutajaid naiste hulgas oluliselt rohkem kui meeste hulgas (naisi 70,9%, mehi 57,3%), kuid eksperteadmistega arvutikasutajaid on meeste hulgas rohkem kui naiste hulgas (mehed 19,9% ja naised 13,7%).

Graafik 2.4.12. 20-64 aastaste arvutikasutamisoskus soo ja vanuserühma järgi (2016), % (Allikas: Statistikaamet, HTT50)