Eluiga Riskikäitumine Terviseseisund Tervisekäitumine Arstiabi kättesaadavus

Riskikäitumine

2018. aastal tarvitas iga päev alkoholi üle 10 protsendi 35-54 aastastest meestest

Enim iga päev alkoholi tarvitajaid on 35-54 aastaste meeste hulgas. Noorimas vanuserühmas (16-24 aastat) on iga päev alkoholi tarvitajaid meeste hulgas 2,4%. Naistest on iga päev alkoholi tarvitajaid kõige rohkem 45-54 aastaste vanuserühmas (2,5%). Võrreldes 2014. aastaga on iga päev alkoholi tarvitajate osakaal kasvanud 25-44 aastaste meeste hulgas. Oluliselt on vähenenud iga päev alkoholi tarvitajate osatähtsus 45-54 aastaste meeste hulgas (2014 – 15,2% ; 2018 -10,3%). Naistest on iga päev alkoholi tarvitajate osatähtsus enim kasvanud 45-54 aastaste vanuserühmas (2014 – 0,9%; 2018 – 2,5%).

Graafik 5.2.1. Viimase 12 kuu jooksul iga päev alkoholi tarvitanud isikute osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU20)

Kõrgharidusega inimeste hulgas on rohkem kui põhiharidusega inimeste hulgas neid, kes tarvitavad mõned korrad nädalas alkoholi

2018. aastal oli kõrgharidusega meeste hulgas neid, kes vähemalt mõned korrad nädalas tarvitavad alkoholi 36,5% (naistest 18,4%). Põhihariduse või madalama haridusega inimeste hulgas oli selliseid inimesi meeste hulgas 30,3% ja naiste hulgas 10,8%. Kõrgharidusega inimeste hulgas on ajavahemikus 2014-2018 mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal  naiste seas kasvanud ja meeste seas kahanenud. Enim on langenud mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osatähtsus keskharidusega meeste hulgas.

Graafik 5.2.2. Viimase 12 kuu jooksul vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitanud isikute osatähtsus soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU21)

Eestlaste hulgas on rohkem kui muust rahvusest elanike hulgas neid, kes mõned korrad nädalas tarvitavad alkoholi

2018. aastal oli eesti rahvusest meeste hulgas 38% ja naiste hulgas 16,8% neid, kes mõned korrad nädalas tarvitas alkoholi. Muust rahvusest meeste hulgas oli selliseid inimesi 28,5% ja naiste hulgas 11,4%. Võrreldes 2014. aastaga on eesti rahvusest meeste hulgas mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal vähenenud 7,4 pp võrra. Muust rahvusest meeste hulgas on mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal võrreldes 2014. aastaga suurenenud 5,2 pp võrra. Eesti rahvusest naiste hulgas on mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajate osakaal samas ajavahemikus kasvanud 4,2 pp võrra ja muust rahvusest naiste puhul 6,1 pp võrra.

Graafik 5.2.3. Viimase 12 kuu jooksul vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi tarvitajad soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU22)

Vanemaealiste meeste hulgas on rohkem igapäevasuitsetajaid kui nooremate hulgas

Meeste hulgas on aastatel 2014 kuni 2018 kõigis vanuserühmades igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud. Enim on igapäevasuitsetajate osatähtsus vähenenud 45-54 aastaste meeste ja naiste hulgas (mehed 16,4pp ja naised 5,8pp). Kõigis vanuserühmades on naiste hulgas vähem igapäevasuitsetajaid kui meeste hulgas. Suurim on igapäevasuitsetajate osatähtsus 45-54 aastaste naiste hulgas (14,9%) ja 55-64 aastaste meeste hulgas (31,4%).

Graafik 5.2.4. Igapäevasuitsetajate osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU50)

Põhiharidusega naiste hulgas on kolm korda rohkem igapäevasuitsetajaid kui kõrgharidusega naiste hulgas

2018. aastal oli kõige vähem igapäevasuitsetajaid kõrgharidusega naiste hulgas (7,3%%) ja kõige rohkem põhihariduse või madalama haridusega meeste hulgas (34,8%). Kõrgharidusega meestest oli igapäevasuitsetajaid 10% ja põhihariduse või madalama haridusega naistest 24,4%.

Graafik 5.2.5. Igapäevasuitsetajate osatähtsus soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU51)

Muust rahvusest elanike hulgas on igapäevasuitsetajaid rohkem kui eestlaste hulgas

2018. aastal oli eesti rahvusest meeste hulgas igapäevasuitsetajaid 21,3% ja naiste hulgas 12,8%. Muust rahvusest meeste hulgas oli igapäevasuitsetajate osatähtsus 30,1% ja naiste hulgas 13,1%. Võrreldes 2014. aastaga on igapäevasuitsetajate osatähtsus rohkem vähenenud muust rahvusest meeste ja naiste hulgas kui eesti rahvusest meeste ja naiste hulgas.

Graafik 5.2.6. Igapäevasuitsetajate osatähtsus soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU52)

Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles ei ole mitte kunagi kondoomi kasutanud üle 50% naistest

Meeste osatähtsus, kes juhupartneriga seksuaalvahekorras olles ei ole mitte kunagi kondoomi kasutanud, on aastatel 2014-2018 jõudsalt vähenenud. Naiste osatähtsus on vähesel määral suurenenud. 2018. aasta andmetel ei olnud juhupartneriga seksuaalvahekorras olles mitte kunagi kondoomi kasutanud 51,5% naistest (2014 aastal 48,2%) ja 35% meestest (2014 aastal 43,8% meestest).

Graafik 5.2.7. Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles mitte kunagi kondoomi kasutajate osatähtsus soo järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU60)

16-24 aastaste meeste hulgas on järjest rohkem neid, kes pimedal ajal mitte kunagi helkurit ei kasuta

2018. aasta andmetel ei kasutanud 19 protsenti 16-24 aastastest meestest ja 17,6 protsenti 25-34 aastastest meestest pimedal ajal mitte kunagi helkurit. Samas vanuses naistest ei kasuta pimedal ajal helkurit ainult 7-8%.  45-64 aastaste meeste hulgas on neid, kes pimedal ajal mitte kunagi helkurit ei kasuta 5-7% ja naiste hulgas 2-4%.  Aastatel 2014-2016 on 16-24 aastaste noormeeste hulgas nende osakaal, kes helkurit ei kasuta kasvanud 7,1 protsendipunkti võrra.

Graafik 5.2.8. Pimedal ajal mitte kunagi helkuri kasutajate osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU80)

Sagedamini ei kinnita kaassõitjana tagaistmel turvavööd mehed

Kui juhina või eesistmel istujana kinnitavad pea kõik turvavöö, siis kaassõitjana tagaistmel ei tehta seda veel mitte alati. Meestest oli neid, kes tagaistmel turvavööd ei kinnita 2018. aastal kõige rohkem 25-34 aastaste vanuserühmas (3,7%) ja naistest 16-24 aastaste vanuserühmas (1,8%). Kõige vähem on tagaistmel lahtise turvavööga sõitjaid 25-34 aastaste naiste hulgas (0,3%).

Graafik 5.2.9. Mitte kunagi turvavöö kasutajate osatähtsus soo ja vanuserühma järgi (2018), % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU81)

Noorte meeste hulgas on rohkem neid, kes viimase 12 kuu jooksul pärast alkoholi tarvitamist on korduvalt autot juhtinud

2018. aastal istus peale alkoholi tarvitamist korduvalt autorooli 3,6% 16-24 aastastest ja 3,4 % 25-34 aastastest meestest. 16-24 aastaste naiste hulgas oli selliseid 1,9%. 16-24 aastaste naiste ja meeste hulgas on korduvalt pärast alkoholi tarvitamist autot juhtinud isikute osakaal aastatel 2014 kuni 2018 suurenenud (mehed 1,3 pp ja naised 1,9pp võrra).

Graafik: 5.2.10. Viimase 12 kuu jooksul pärast alkoholi tarvitamist korduvalt autot juhtinud isikute osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU82)