Tööhõive Karjäär Sissetulek Segregatsioon Tööelu Hoolduskoormus

Segregatsioon

Ametialapõhine sooline segregatsioon väheneb, tegevusalapõhine sooline segregatsioon suureneb

Statistikaameti andmetel on ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne sooline segregatsioon alates 2006. aastast pidevalt vähenenud. Aastatel 2014-2017 vähenes ametialapõhine sooline segregatsioon 4,45 protsendipunkti võrra ja jõudis 2017. aastal 32,75 %-ni.

Vastupidiselt ametialapõhisele segregatsioonile on horisontaalne ehk tegevusalapõhine sooline segregatsioon olnud juba pikka aega pidevas kasvutrendis, kuid kasv on olnud aeglane. Viimase 10 aasta jooksul on tegevusalapõhine sooline segregatsioon kasvanud 3,51 pp võrra ja aastaks 2017. saavutanud 38,99 % taseme. Euroopa Liidu riikidest on Eesti kõrgeima tegevusalapõhise segregatsiooniga riik.

Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ameti- ja tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ameti- või tegevusaladel (Statistikaamet)  

Naissoost juhtide osakaal kasvab,  kuid vahe meestega on veel 1,6 kordne

Aastatel 2014 -2018 on juhtidena töötavate naiste osatähtsus kasvanud 7,3%-lt 9,3%-le, kuid jääb meeste osatähtsusele alla rohkem kui 1,6 korda. 2018. aastal töötas enim naisi tippspetsialistidena (27,6%). Järgnesid teenindus- ja müügitöötajad (19,9%) ja tehnikud 15,5%-ga. Märkimisväärne hulk naisi (10,3%) töötas lihttöölistena (meestest 6,5%). Mehed töötasid enim oskustöötajate ja käsitöölistena (22,6%), seadme ja masinaoperaatoritena (16,7%) ja juhtidena (15,5%). Kui meestel asetusid juhid osatähtsuselt kolmandale kohale, siis naiste puhul alles viiendale kohale.

Graafik: 1.4.1. Hõivatute osatähtsus soo ja ametiala pearühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT2119)

Naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevusaladele

Tegevusvaldkondi, kus naised ja mehed on enam vähem tasakaalustatult esindatud (naiste ja meeste osatähtsus jääb vahemikku 40-60%) on neli: hulgi- ja jaekaubandus, kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused ja kinnisvaraalane tegevus. Kuigi ka avalikus halduses ja riigikaitses on naiste ja meeste osatähtsus 40-60% piirides, on tegelikult naised ülekaalukalt esindatud avalikus halduses ja mehed riigikaitse valdkonnas.

Tegevusvaldkonnad, kus töötajateks on peamiselt mehed: ehitus (92%); mäetööstus (82%),  elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (80%);  veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus (79%); põllumajandus (76%) ja veondus ja laondus (76%).

Tegevusvaldkonnad, kus töötavad peamiselt naised on tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (90%), haridus (80%), muud tegevusalad (76%), majutus ja toitlustus (68%).

Graafik: 1.4.2. Hõivatute osatähtsus soo ja tegevusala järgi (%), 2018 (Allikas: Statistikaamet, TT0201)

Naised on ülekaalus avalikus sektoris ja mehed erasektoris

2018. aastal oli avaliku sektori töötajatest 68% naised ja ainult 32% mehed. Võrreldes 2014. aastaga on meeste osatähtsus 1pp võrra vähenenud ja naiste osatähtsus suurenenud.

Erasektori töötajatest olid 2018. aastal 57% mehed ja 43% naised. Aastatel 2015-2018 on naiste ja meeste jaotus erasektoris püsinud muutumatuna.

Graafikud: 1.4.3. Hõivatute osatähtsus soo ja tööandja liigi järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT206)

Mida kõrgem haridusaste, seda rohkem meesõpetajaid

Kui koolieelsetes õppeasutustes jääb meessoost õpetajate osatähtsus alla 1% ja algklassides on meessoost õpetajaid 8% ümber, siis gümnaasiumis on meesõpetajate osatähtsus juba üle 20% ja kutseõppeasutustes ulatub meessoost õpetajate osatähtsus ligi 40% -ni.

Graafik 1.4.4. Meessoost õpetajate osatähtsus haridusasutustes, % (Allikas: Haridussilm)

Graafik 1.4.5. Meessoost õpetajate osatähtsus üldharidusõppeasutuste eri astmetes, % (Allikas: Haridussilm)

Kõige rohkem muust rahvusest inimesi töötab mäetööstuses ja kõige vähem põllumajanduses

Muust rahvusest töötajate osatähtsus on suurim mäetööstuses (60%) ja elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises (59%) ning veonduses ja laonduses (45%). Kõige vähem on muust rahvusest töötajaid põllumajanduses (8%) ja avalikus halduses ning riigikaitses (13%).

Graafik: 1.4.6. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja tegevusala järgi (2018), % (Allikas: Statistikaamet, TT0204)

Juhtidena on hõivatud 14% eestlastest ja ainult 9% muust rahvusest elanikest

Muust rahvusest elanikud töötavad kõige rohkem oskustöötajate ja käsitöölistena (17%), tippspetsialistidena (16,3%) ning seadme- ja masinaoperaatorite ning koostajatena (14,6%). Muust rahvusest elanikud on võrreldes eestlastega oluliselt vähem esindatud  juhtide (eestlastest 14,3%, muust rahvusest 8,5%) ja tippspetsialistide (eestlastest 23% ja muust rahvusest 16,3%) hulgas.

Aastatel 2014-2018 on nii eestlaste kui muust rahvusest elanike seas enim kasvanud tippspetsialistidena hõivatute osatähtsus, kusjuures mitte-eestlaste hulgas on kasv olnud kiirem (eestlastel 2pp, mitte-eestlastel 3,8 pp).

Graafik: 1.4.7. Hõivatute osatähtsus rahvuse ja ametiala pearühma järgi (2018), % (Allikas: Statistikaamet, TT2149)

Puudega töötajate osatähtsus on enim kasvanud hulgi- ja jaekaubanduses

2018. aastal töötas kõige rohkem puudega inimesi muus teeninduses (25,2%), hulgi- ja jaekaubanduses (25,2%) ja tööstuses (20,0%). Võrreldes 2014. aastaga on puudega inimeste osatähtsus enim suurenenud hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas (20,7%-lt 25,2%-ni).

2018. aastal töötab avalikus sektoris 22,3% ja erasektoris 77,7% puudega inimestest. Palgalise töötajana on hõivatud 89,9% puudega inimestest ja mittepalgalisena (ettevõtja, vabakutseline) 10,1%. Võrreldes 2017. aastaga on puudega mittepalgaliste töötajate osatähtsus kasvanud 2,4 pp võrra.

Graafik: 1.4.8. Puudega inimeste hõivatuse osatähtsus tegevusalade lõikes (%), 2018 (Allikas: Statistikaamet, THV603)

Tippspetsialisti või juhina töötab 16% tööhõives olevatest puudega inimestest

Puudega töötajatest 23,1% töötab lihttöölisena.  Teenindus- ja müügitöötajatena töötab 16,6% ja seadme- ja masinaoperaatoritena 16,2% puudega inimestest.  Puudega inimeste hulgas on tippspetsialistide ja juhtide osatähtsus kaks korda väiksem kui puudeta inimeste hulgas.

Graafik: 1.4.9. Hõivatute osatähtsus puudelisuse ja ametiala järgi, 2018 (Allikas: Statistikaamet, THV603)