Tööhõive Karjäär Sissetulek Segregatsioon Tööelu Hoolduskoormus

Sissetulek

Naistöötajad teenivad Eestis meestöötajatest keskmiselt 20% väiksemat palka

Statistikaameti andmetel teenisid naistöötajad 2017. aastal keskmiselt 20,3% väiksemat brutotunnipalka kui meestöötajad. Võrreldes 2014. aastaga on sooline palgalõhe vähenenud 2,6 protsendipunkti võrra.

Sooline palgalõhe arvutatakse lahutades meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe raames arvutatud keskmine brutotunnipalk on arvestatud ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta (Statistikaamet.)

Eurostati andmetel oli 2017. aastal sooline palgalõhe Eestis 25,6%

Erinevus Eurostati ja Statistikaameti soolise palgalõhe arvutustes: Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe võtab arvesse kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad. Eurostat-i avaldatud palgalõhest jäetakse välja 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala palgatöötajate töötasud.

Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses ja madalaim muudes teenindavates tegevustes

2017. aastal oli suurim sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (38,2%), järgnesid mäetööstus (31,1%), hulgi- ja jaekaubandus (28,1%) ja töötlev tööstus (28,1%).

Kõige madalam oli sooline palgalõhe muudes teenindavates tegevustes (1,1%), veonduses ja laonduses (5,1%) ja veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (5,9%).

2014. aastaga võrreldes on sooline palgalõhe 2017. aastaks suurenenud enim kutse, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 7,8 pp (14,9%-lt 22,8%-ni) ja mäetööstuses  5,1pp (26%-lt 31,1%-ni). Väike suurenemine on toimunud ka avalikus halduses ja riigikaitses 1,7 pp (9,1%-lt 10,9%-ni) ja ehituses 0,7 pp (15,3%-lt 16%-ni). Teistes valdkondades on sooline palgalõhe aastatel 2014-2017 vähenenud. Enim on sooline palgalõhe vähenenud muudes teenindavates tegevustes 19,8 pp võrra (21,0%-lt 1,1%-ni), kinnisvaraalases tegevuses 13,8 pp võrra (27,3%-lt 13,5%-ni), hariduses 9,1pp võrra (25,3%-lt 16,2%-ni) ning haldus ja abitegevustes 8,2pp võrra (20,4%-lt 12,2%-ni).

Graafik 1.3.1. Sooline palgalõhe tegevusalade järgi, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Graafik 1.3.2. Sooline palgalõhe kõik tegevusalad kokku, % (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Aastatel 2014-2017 kasvas brutotunnipalk enim info- ja side valdkonnas töötavatel meestel

Ajavahemikus 2014-2017 kasvas  brutotunnipalk kõige kiiremini info ja side valdkonnas töötavatel meestel (3,51 eurot) ja naistel (2,65 eurot).  Järgnesid kutse, teadus- ja tehnikaalases tegevuses töötavad mehed 2,25 euroga, elektrienergia valdkonnas töötavad mehed 2,03 euroga ja finants- ja kindlustustegevuses töötavad mehed 2,01 euroga.

Meestöötajate ja naistöötajate keskmiste brutotunnipalkade kasvu erinevus aastatel 2014-2017 oli kõige suurem  kutse, teadus- ja tehnikategevustes (1,08 eurot), mäetööstuses (0,93 eurot) ja info ja side valdkonnas (0,86 eurot).

Graafik 1.3.3. Naiste ja meeste keskmise brutotunnipalga kasv eurodes 2014-2017 tegevusalade lõikes (Allikas: Statistikaamet, PA5335)

Suurim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus on vanuserühmas 25-49 aastat

Kõigis maakondades ületab kõigis vanuserühmades meeste kuukeskmine brutotulu naiste kuukeskmist brutotulu. Suurim lõhe on 25-49 aastaste vanuserühmas, kus meeste kuukeskmine brutotulu on 313 euro võrra suurem kui samas vanuses naiste kuukeskmine brutotulu.

Väikseim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus on alla 25 aastaste vanuserühmas (179 eurot).

Alla 25 aastaste vanuserühmas on maakondade lõikes suurim erinevus meeste ja naiste kuukeskmises brutotulus Saare maakonnas (254,07 eurot) ja 25-49 aastaste, 50-62 aastaste ja üle 63 aastaste vanuserühmas Hiiu maakonnas (vastavalt 398,56 eurot, 329,17 eurot ja 335,85 eurot).

Alla 25 aastaste vanuserühmas on väikseim sooline lõhe kuukeskmises brutotulus Harju maakonnas (151,5 eurot), 25-49 aastaste vanuserühmas Valga maakonnas (260,56 eurot), 50-62 aastaste vanuserühmas Põlva maakonnas (95,02 eurot) ja üle 63 aastaste vanuserühmas Valga maakonnas (58,10 eurot).

Graafik 1.3.4. Sooline lõhe palgatöötaja kuukeskmises brutotulus maakonna ja vanusrühma lõikes 2017. aastal (Allikas: Statistikaamet, ST005)

Võrreldes meestega alustavad naised tööelu keskmiselt 179 euro võrra madalama kuukeskmise brutotuluga ja lõpetavad keskmiselt 189 euro võrra madalama kuukeskmise brutotuluga

Kogu Eesti võrdluses on alla 25 aastaste meessoost palgatöötajate kuukeskmine brutotulu 878 eurot. Vanuses 25-49 aastat saavutatakse tulu maksimum 1443 euro tasemel. 50-62 aastaste meeste vanuserühmas on kuukeskmine brutotulu langenud 1182 euroni ja üle 63 aastaste vanuserühmas 958 euroni. Alla 25 aastased naised alustavad tööelu keskmiselt 699 euroga, mis on 179 euro võrra väiksem kui meestel. Vanuses 25-49 aastat saavutab naiste kuukeskmine brutotulu 1130 euro taseme ning vanuses 50-62 aastat langeb kuni 975 euroni. Üle 63 aastaste naiste kuukeskmine brutotulu on keskmiselt 769 eurot,  mis on keskmiselt 189 eurot väiksem kui samas vanuses meestel.

Madalaimat sissetulekut saavate naiste hulk kasvab ja meeste hulk kahaneb

Ajavahemikus 2014-2017 on madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate naiste osatähtsus kasvanud 0,8 pp võrra ja meeste osatähtsus kahanenud 0,9 pp võrra.

2017. aastal kuulus madalaimasse sissetulekukvintiili 22,3% naistest ja 17,4% meestest. Alates 2012. aastast on madalaimasse sissetulekukvintiili kuuluvate naiste hulk tõusutrendis ja meeste hulk langustrendis Naiste osatähtsus on suurem madalama sissetulekuga kvintiilides (esimeses ja teises).  Meeste osatähtsus on suurem kõrgeima sissetulekuga kvintiilides (alates kolmandast kvintiilist). Kõrgeima sissetulekuga kvintiili (viies kvintiil) kuulub 20,8% meestest ja 19,3% naistest.

Graafik 1.3.5. Elanikud sissetulekukvintiili ja soo järgi (Allikas: Statistikaamet, ST01)

Muust rahvusest elanike hulgas on rohkem madalama sissetulekuga inimesi kui eestlaste hulgas

Madalama sissetulekuga elanikkonna hulka (esimesse või teise kvintiili) kuulus 2017. aastal muust rahvusest elanikest 48,6% ja eesti rahvusest elanikest 36,6%. Kõrgeima sissetulekuga elanikkonna hulka (neljandasse või viiendasse kvintiili) kuulus 43,8% eestlastest ja ainult 30,6% muust rahvusest elanikest. Alates 2014. aastast on muust rahvusest elanike osatähtsus madalama sissetulekuga elanikkonna hulgas paari protsendipunkti võrra kasvanud. 

Graafik 1.3.6. Elanikud sissetulekukvintiili ja rahvuse järgi (Allikas: Statistikaamet, ST04)