Transport Ligipääsetavus Tarbijakäitumine Rohemajandus

Tarbijakäitumine

Naiste hulgas on rohkem kui meeste hulgas neid, kes peavad keskkonnasäästlikku eluviisi oluliseks

2018. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt läbiviidud keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt peab 45% naistest ja 35% meestest keskkonnasäästlikku eluviisi väga oluliseks.

Naiste hulgas on ka rohkem neid, kes on väga hästi või pigem hästi informeeritud keskkonnateemadest (naised 48%, mehed 45%) ja neid, kes peavad väga oluliseks võimalust kaasa rääkida keskkonnaotsuste tegemisel (naised 41%, mehed 39%).

Väitega, et haruldasi liike pole mõtet kaitsta, kuna nad on Eesti looduses väheolulised ei nõustu 72% naistest ja 64% meestest. Neid, kes ei nõustu väitega, et globaalses mõttes on Eesti elanike negatiivne keskkonna mõju tühine on naiste hulgas rohkem kui meeste hulgas (naised 42%, mehed 31%).

Meeste hulgas on rohkem kui naiste hulgas neid, kes leiavad, et inimene on määratud valitsema ülejäänud elu üle (mehed 33%, naised 26%), inimesel on õigus muuta looduskeskkonda oma vajadustest lähtuvalt (mehed 37%, naised 26%) ja peavad keskkonnaprobleeme on üle tähtsustatuks (mehed 22%, naised 16%).

Eesti keskkonnaseisundit peavad võrdselt heaks nii mehed kui naised (84%). Naiste hulgas on keskkonnasõbralikud harjumused rohkem levinud ning naiste hulgas on rohkem ka neid, kes on teisi veennud keskkonnasäästlikumalt käituma.

Keskkonnateadlikkuse uuringu 2018 aruande kohaselt kasutavad naised võrreldes meestega keskkonnainfot sagedamini tervise, olme, toidu või vaba ajaga seonduvalt või lapse abistamiseks koolitöödes. Meeste hulgas on vähem neid, kes eelistavad autoga sõitmisele keskkonnasõbralikumaid liikumisviise, on vähendanud liha söömist või pööravad vähem tähelepanu sellele, et mitte osta liiga palju toitu, ülepakendatud toitu. Ostavad vähem kasutatud riideid.

Allikas: Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2018, Keskkonnaministeerium, https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_keskkonnateadlikkuse_uuring.pdf

Muukeelne elanikkond on vähem informeeritud keskkonnateemadest  ja peavad keskkonnasäästlikku eluviisi vähem oluliseks kui eestikeelne elanikkond

Muukeelse elanikkonna hulgas on vähem neid, kes ei nõustu väitega, et  globaalses mõttes on Eesti elanike negatiivne keskkonna mõju tühine (eesti keelne elanikkond 41%, muukeelne elanikkond 26%) ja neid, kelle arvates keskkonnasäästlik eluviis on väga oluline ( eestikeelsed 42%, muukeelsed 36%).

 Muukeelsete hulgas on neid, kes on väga hästi või pigem hästi informeeritud keskkonnateemadest 32% ja eesti keelt kõnelevate inimeste hulgas 46%. Eestikeelne elanikkond peab võimalust rääkida kaasa keskkonnaotsuste tegemisel olulisemaks (43%) kui muukeelne elanikkond (33%).

Keskkonnateadlikkuse uuringu 2018 aruande kohaselt on võrreldes eestikeelse elanikkonnaga on muukeelses elanikkonnas vähem levinud prügi sorteerimine ja ohtlike jäätmete kogumiskohta viimine, võimalikult pika kasutuseaga toodete või kasutatud riiete/tarbeesemete ostmine, kilekottide ning plastikust ühekordsete nõude kasutamise piiramine ning osalemine keskkonnahoiuga seotud ühistegevustes.

Neid, kes on püüdnud teisi veenda keskkonnasäästlikumalt käituma on nii eestikeelses kui muukeelses elanikkonnas enam vähem võrdselt (28-29%).

Võrreldes eestikeelsete elanikega on muukeelsete elanike seas enam neid, kes pole endale vajalikku keskkonnaalast teavet saanud ühestki allikast (muukeelsed 37%, eestikeelsed 51%).

Muukeelsed elanikud on eestikeelsetest elanikest vähem rahul loodus- ja keskkonnaalase teabe kättesaadavuse, keskkonnahariduskeskuste piisavuse, keskkonnahariduse taseme, loodus- ja matkaradade ning kaitsealade piisavuse ning välisõhu, põhjavee ja allikate puhtusega.

Allikas: Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2018, Keskkonnaministeerium, https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_keskkonnateadlikkuse_uuring.pdf

Keskkonnasäästlikud eluviisid ei ole 15-29 aastaste noorte seas olulisel kohal

Väitega, et globaalses mõttes on Eesti elanike negatiivne keskkonnamõju tühine ei ole nõus 35% 40-49 aastastest elanikest, kuid ainult 19% 15-19 aastastest. Väitega, et haruldasi liike pole mõtet kaitsta kuna nad on Eesti looduses väheolulised ei ole nõus 78% 40-49 aastastest, kuid 57% 15-19 aastastest.

Keskkonnasäästlikke eluviise peavad väga oluliseks 49% üle 60 aastastest ja 40-49 aastastest.

Alla 30 aastaste hulgas on rohkem neid, kes usuvad, et inimesel on õigus muuta looduskeskkonda oma vajadustest lähtuvalt.

15-29 aastaste hulgas on vähem kui teistes vanuserühmades neid, kes sordivad prügi, planeerivad toidu ostmist, viivad pakendeid sorteerituna kogumiskonteineritesse või ohtlikuid jäätmeid selleks ettenähtud kohtadesse ja väldivad plastikust ühekordsete nõude kasutamist. Enim on neid, kes väldivad plastikust ühekordsete nõude kasutamist üle 65 aastaste hulgas.

15-29 aastaste hulgas on rohkem kui teistes vanuserühmades neid, kes eelistavad autoga sõitmisele liigelda jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga.

Võimalikult pika kasutuseaga tooteid, kasutatud riideesemeid ja öko-ja mahemärgisega tooteid ostavad enim 30-49 aastased. Üle 65 aastaste hulgas on neid, kes ostavad öko, -mahe või ausa kaubanduse märgisega tooteid kõige vähem.

Viimase 12 kuu jooksul on püüdnud kedagi veenda keskkonnasäästlikumalt käituma 37% 40-49 aastastest ja 35% 20-29 aastastest elanikest. Üle 65 aastaste hulgas on selliseid inimesi 22%.

Keskkonnateemadega on paremini kursis üle 40 aastased ja keskkonnaalase info kättesaadavusega 40-49 aastased (83%). Kõige vähem on keskkonnaalase info kättesaadavusega rahul üle 60 aastased (29%).

Keskkonnaotsuste tegemisel võimalust kaasa rääkida peavad väga oluliseks 40-49 aastased (50%) ja kõige vähem oluliseks üle 60 aastased (29%). Vanemaealiste hulgas on ka rohkem neid, kes ei usu, et nad oma otsustega suudaksid kedagi mõjutada.

Allikas: Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2018, Keskkonnaministeerium; https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_keskkonnateadlikkuse_uuring.pdf