Eluiga Riskikäitumine Terviseseisund Tervisekäitumine Arstiabi kättesaadavus

Tervisekäitumine

Mehed söövad vähem puu- ja köögivilju kui naised

2018. aastal läbiviidud uuringu kohaselt oli neid, kes sõid iga päev puuvilju kõige rohkem 45-64 aastaste naiste hulgas (40,6 – 40,8%). Sama vanusegrupi meeste hulgas oli iga päev puuvilja sööjate osatähtsus 22,4 – 22,6%.  Iga päev köögivilja sööjaid on vähem kui iga päev puuvilja sööjaid. Kõige suurem iga päev köögivilja sööjate osatähtsus oli 35-44 aastaste vanuserühmas (naised 37%; mehed 23,6%).  Meeste hulgas oli rohkem kui naiste hulgas neid, kes viimasel seitsmel päeval ei olnud üldse tarbinud puu- või köögivilju. Kõige madalam puu- ja köögivilja tarbijate osatähtsus oli 55-64 aastaste meeste hulgas. Neid, kes ei olnud viimasel seitsmel päeval üldse tarbinud puuvilju oli 55-64 aastaste meeste hulgas 15,6% (naised 9,1%) ja neid, kes ei olnud tarbinud köögivilju 21,6% (naised  9,1%). Võrreldes 2014. aastaga on 55-64 aastaste hulgas isikute osatähtsus, kes üldse ei tarbi puu- ja köögivilju oluliselt suurenenud.  

Graafik 5.4.1. Viimase 7 päeva jooksul värske puu- ja köögivilja söömine soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU10)

Kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastajate osatähtsus on suurim 16 -24 aastaste vanuserühmas

Võrreldes 2014. aastaga oli 2018. aastal enamus vanuserühmades isikute osatähtsus, kes harrastasid tervisesporti vähemalt poole tunni vältel kaks või enam korda nädalas suurenenud (v.a 16-24 aastased naised). Enim kasvas nädalas kaks või enam korda tervisespordi harrastajate osatähtsus 35-44 aastaste meeste seas (10,3 pp). Enim kahanes kaks või enam korda tervisespordi harrastajate osatähtsus 16-24 aastaste naiste seas (8 pp). Vanuse kasvades väheneb isikute osatähtsus, kes harrastavad tervisesporti vähemalt poole tunni vältel kaks või enam korda nädalas. Kõige vähem teevad tervisesporti 55-64 aastased mehed.  46,9 protsenti 55-64 aastastest meestest tegeleb tervisespordiga vaid mõne korra kuus või veel harvem.

Graafik 5.4.2. Vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastamise sagedus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU30)

Muust rahvusest elanikud tegelevad tervisespordiga vähem kui eesti rahvusest elanikud

Muust rahvusest naiste hulgas on enim neid, kes tegelevad tervisespordiga mõne korra kuus või vähem (43,9%). Eesti rahvusest naiste hulgas on neid 32,4%. Eesti ja muust rahvusest meeste puhul olulist erinevust ei ole.  Kaks või enam korda nädalas vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastajate osakaal on võrreldes 2014. aastaga kasvanud eesti rahvusest naiste ja meeste ning muust rahvusest meeste hulgas. Muust rahvusest naiste seas on kaks või enam korda nädalas tervisespordi harrastajate osatähtsus vähenenud.  Neid, kes tegelevad vähemalt korra nädalas või rohkem tervisespordiga on rohkem eesti rahvusest kui muust rahvusest meeste ja naiste seas.

Graafik 5.4.3. Vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisepordi harrastamise sagedus soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU32)

Kõigis vanuserühmades on meeste hulgas rohkem ülekaalulisi kui naiste hulgas

Kõige rohkem ületab ülekaaluliste meeste osatähtsus naiste osatähtsust vanuserühmades 25-34 (20,9 pp) ja 35-44 (25,5 pp). Väikseim on vahe meeste ja naiste vahel 55-64 aastaste vanuserühmas (0,3 pp). Võrreldes 2014. aastaga oli ülekaaluliste osatähtsus 2018. aastaks suurenenud 25-34 aastaste meeste ja naiste ja 55-64 aastaste  naiste hulgas.

Rasvunute osatähtsus suureneb vanuse kasvades. Kui 25-34 aastaste hulgas on rasvunuid meeste hulgas 9,9% ja naiste hulgas 9,4%, siis 45-54 aastaste meeste hulgas on rasvunute osatähtsus kasvanud juba 43,8%-ni ja naiste hulgas 29,5%-ni. Võrreldes 2014. aastaga on 16-24 aastaste seas rasvunute osatähtsus vähenenud noormeeste hulgas ja suurenenud tütarlaste hulgas. Aastatel 2014-2018 on rasvunute osatähtsus enim vähenenud 55-64 aastaste naiste hulgas (5,3 pp) ja kasvanud 45 -54 aastaste meeste hulgas (9 pp). 

Graafik 5.4.4. Ülekaaluliste (KMI 25,0-29,9) osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU40)

Graafik: 5.4.5. Rasvunute (KMI >=30,0) osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU40)

Muust rahvusest 16 -24 aastaste naiste hulgas on kõige vähem ülekaalulisi

2018. aastal oli muust rahvusest meeste hulgas ülekaalulisi rohkem kui eesti rahvusest meeste hulgas nooremates vanuserühmades (16-44 aastat). Vanemates vanuserühmades (45 -64 aastat) oli ülekaalulisi rohkem eesti rahvusest meeste kui muust rahvusest meeste hulgas. Muust rahvusest naiste hulgas oli võrreldes eesti rahvusest naistega ülekaalulisi rohkem 35-64 aastaste ja vähem 16 -34 aastaste hulgas.

Graafik 5.4.6. Ülekaaluliste osatähtsus soo, vanuserühma ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU42)