Eluiga Riskikäitumine Terviseseisund Tervisekäitumine Arstiabi kättesaadavus

Terviseseisund

Eesti rahvusest naised elavad tervena ligi 4 aastat kauem, kui eesti mehed ja ligi 5 aastat kauem kui muust rahvusest mehed ja naised

2017. aasta statistika kohaselt elavad eesti rahvusest naised tervena 58,73 aastat ja mehed 54,74 aastat. Kui eesti rahvusest naiste ja meeste puhul on tervena elatud eluaastates oluline erinevus, siis muust rahvusest meeste ja naiste puhul  tervena elatud aastad oluliselt ei erine – mehed elavad tervena 53,14 ja naised 53,7 aastat. 

 “Tervena elatud aastad” sünnihetkel mõõdab keskmist aastate arvu, mille jooksul inimene elab hea tervise juures

Graafik 5.3.1. Tervena elada jäänud aastad sünnimomendil soo ja rahvuse järgi (Allikas: Statistikaamet, TH751)

65-69 aastastel muust rahvusest naistel jääb tervena elada vähem aastaid kui muust rahvusest meestel 

65-69 aastaste vanuserühmas oli tervena elada jäänud aastate arv 2017. aastal suurim eesti rahvusest naistel (6,95 aastat) ja madalaim muust rahvusest naistel (3,71 aastat). Eesti rahvusest meestel jääb tervena elada veel 5,79 aastat ja muust rahvusest meestel 5,43 aastat. Aastatel 2014-2017 on tervena elada jäänud aastate arv enim suurenenud muust rahvusest meestel.

Graafik: 5.3.2. Tervena elada jäänud aastad 65-69 aastasena soo ja rahvuse järgi (Allikas: Statistikaamet, TH751)

16-24 aastaste noormeeste ja neidude hulgas väheneb isikute arv, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks

Kui 2014. aastal hindas oma tervist heaks või väga heaks 79,9% noormeestest ja 75,5% neidudest vanuses 16-24 aastat, siis 2018. aastal hindas oma tervist heaks või väga heaks ainult 66,9% noormeestest ja 65,7% neidudest. Ajavahemikus 2014-2018 suurenes 16-24 aastaste noormeeste osatähtsus, kes hindasid oma tervist halvaks 3%-lt 6,6%-ni ja neidude puhul 3,4%-lt 5,5%-ni. 55-64 aastaste hulgas oli 2018. aastal võrreldes 2014. aastaga nende inimeste osatähtsus, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks kasvanud meeste puhul 5,6 pp ja naiste puhul 4,3 pp võrra. 25-64 aastaste meeste hulgas on neid, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks vähem kui naiste hulgas.

Graafik 5.3.3. Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU01)

Kõrgema haridusega inimesed hindavad oma tervist paremaks kui madalama haridusega inimesed.

Madalama haridustasemega inimeste hulgas on vähem neid, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks ja rohkem neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks. 2018. aastal andis oma tervisele hinnangu hea või väga hea 58,1% kõrgharidusega meestest  ja 62,2% kõrgharidusega naistest.  Põhihariduse ja madalama haridusega meestest andis oma tervisele hinnangu hea või väga hea ainult 43,3% ja naistest 41,6%. Halvaks või väga halvaks hindas oma tervist 5,8% kõrgharidusega meestest ja naistest. Põhihariduse või madalama haridusega meestest hindas oma tervist halvaks 14,6%  ja naistest 14,9%.

Graafik 5.3.4. Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja haridustaseme järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU02)

Muust rahvusest elanikud hindavad oma tervist halvemaks kui eesti rahvusest elanikud

Eesti rahvusest naiste hulgas oli 2018. aastal rohkem kui meeste hulgas neid, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks (naised 55,8%, mehed 49,9%). Muust rahvusest naised on oma tervisega vähem rahul, kui muust rahvusest mehed. Muust rahvusest naistest hindab oma tervist heaks või väga heaks 40,8% (meestest 42,3%).  Neid, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks on kõige rohkem muust rahvusest naiste ja meeste hulgas (naistest 10,5% ja meestest 11,3%) ja kõige vähem eesti rahvusest naiste hulgas (7,3%).

Graafik 5.3.5. Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU03)

Kõige rohkem on oma tervisega rahul Põhja-Eestis elavad naised ja kõige vähem rahul Kirde-Eestis elavad mehed

 Enamus piirkondades (v.a. Põhja-Eesti ja Kirde-Eesti) oli nende hulgas, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks rohkem naisi kui mehi. Väikseim erinevus meeste ja naiste hinnanguis oli Põhja-Eestis. Kesk- Eestis ja Põhja-Eestis oli naiste osakaal suurem nende hulgas, kes hindasid oma tervist halvaks või väga halvaks, teistes piirkondades oli neid, kes hindasid oma tervist halvaks või väga halvaks rohkem meeste hulgas. Piirkonniti on hinnangud tervisele väga erinevad.  Põhja –Eestis andsid oma tervisele hinnangu hea või väga hea 56,7% naistest ja 57,2% meestest, siis Kirde-Eestis hindasid oma tervist heaks või väga heaks ainult 32,3% meestest ja 30,6% naistest.

Graafik 5.3.6. Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja piirkonna järgi, % (Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel TKU04)

Pikaajalise haigusega inimeste osatähtsus nooremates vanuserühmades kasvab

Võrreldes 2014. aastaga oli 2018. aastal 16-44 aastaste hulgas suurenenud pikaajalise haigusega inimeste osakaal. Enim suurenes pikaajalise haigusega isikute osakaal 25-34 aastaste meeste hulgas (5,8pp). 16-64 aastaste meeste hulgas on rohkem kui naiste hulgas neid, kel esineb pikaajaline haigus.  2018, aastal oli 22%-l 16-24 aastastest meestest ja 18,75-l naistest pikaajaline haigus. 55-64 aastaste meeste hulgas oli pikaajalise haigusega inimesi 62,1% ja naiste hulgas 59,6%. Üle 65 aastastel naistel esines pikaajalist haigust juba 83,1%-l ja meestest 78,2%-l.

Graafik 5.3.7. 16-aastaste ja vanemate pikaajalise haiguse olemasolu soo ja vanuserühma järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TH85)

Osalist töövõimet tuvastatakse rohkem naistel ja puuduvat töövõimet rohkem meestel

2018. aastal läbis töövõime hindamise 23411 meest ja 24374 naist. Osaline töövõime tuvastati 54%-l meestest ja 60%-l naistest. Puuduv töövõime tuvastati 34%-l meestest ja 29%-l naistest.

Graafik 5.3.8. Töövõime hindamise otsused soo järgi, % (Allikas: Statistikaamet, THV02)

Sügava puudega inimestest ligi pooled on üle 63 aastased naised

Enim on puudega inimesi üle 63 aastaste naiste hulgas. Alla 16 aastaste noorte hulgas määrati sügav või raske puue poistele kaks korda sagedamini kui tüdrukutele.

Nooremates vanuserühmades on neid, kellele määrati raske, keskmine või sügav puue rohkem meeste kui naiste hulgas. Üle 63 aastaste vanuserühmas on naiste osakaal, kellele määrati raske, sügav või keskmine puue võrreldes meestega ligi kaks korda kõrgem

Graafik 5.3.9. Esmane puue raskusastme, vanuserühma ja soo järgi, arv (Allikas: Statistikaamet, THV03

Kutsehaigustesse haigestunute hulgas on rohkem naisi

Aastatel 2014-2017 on kutsehaigustesse haigestumine üldjoontes vähenenud, kuid naiste osatähtsus kutsehaigustesse haigestunute hulgas on suurenenud. 2017. aastal moodustasid kutsehaigetest naised 84% ja mehed 16% (2016. aastal vastavalt 62% ja 38%).

Graafik 5.3.10. Kutsehaigestumine soo järgi, % (Allikas: Terviseamet, Aruanne “Kutsehaigestumine ja tööst põhjustatud haigestumine”, https://www.terviseamet.ee/et/terviseametist-aruanded)