Tööhõive teaduses Teaduskarjäär Innovatsioon ja ettevõtlikkus

Tööhõive teaduses

Selleks, et teadus- ja arendustegevus  oleks konkurentsivõimeline on vaja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Kõrgharidusega loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud 20-29 aastaste noormeeste arv kasvab jõudsamalt kui neidude arv

Aastatel 2014-2017 kasvas Eestis kõrgharidusega loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud 20-29 aastaste noormeeste arv kiiremini kui neidude arv. 2017 aastal lõpetas loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna iga 1000 elaniku kohta 19,7 meest ja 13,2 naist. Euroopa Liidu keskmiste näitajatega võrreldes on meeste puhul lõpetanute arv 1000 elaniku kohta Eestis madalam, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Neidude puhul on Eesti ja Euroopa Liidu keskmised näitajad samal tasemel.

Graafik 3.1.1. Kolmanda taseme haridusega (ISCED 5-8) loodus- ja täppisteaduse ning ehituse ja tehnoloogia õppesuuna lõpetanud 20-29 aastased soo järgi 1000 elaniku kohta (Allikas: Eurostat,educ_uoe_grad04)

Naisi töötab teadmusmahukates valdkondades kaks korda rohkem kui mehi

2017. aastal töötas teadmusmahukates valdkondades 44% naistest ja 22,9% meestest. Võrreldes Euroopa Liidu keskmise näitajaga töötab Eestis teadmusmahukates valdkondades vähem mehi kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Graafik 3.1.2. 15-74 aastaste tööhõivemäär teadmusmahukates valdkondades soo järgi, % (Allikas: Eurostat, htec_kia_emp2)

Naissoost teadlaste osakaal on suurim riiklikus sektoris

Eurostati andmetel oli 2016. aastal riiklikus sektoris töötavatest teadlastest üle 60% naised (EL keskmiselt 43,1%). Väikseim on naisteadlaste osakaal ettevõtlussektoris (26,6%). Võrreldes 2014. aastaga on naissoost teadlaste osakaal ettevõtlussektoris vähenenud 3,3 pp võrra.

Graafik 3.1.3. Naissoost teadlaste osatähtsus kõigi teadlaste hulgas sektorite lõikes, % (Allikas: Eurostat, tsc00005)

Teadus- ja arendustegevusega hõivatud meessoost töötajate arv ettevõtlussektoris kasvab ja naissoost töötajate arv kahaneb

Aastatel 2014-2017 on teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv vähenenud kõigis institutsionaalsetes sektorites. Suurim vähenemine on toimunud kõrgharidussektoris nii meesssoost kui naissoost töötajate puhul. Naissoost teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv on vähenenud kõigis sektorites. Meessoost töötajate puhul on ainsana toimunud töötajate arvu suurenemine ettevõtlussektoris, mis võib viidata ka asjaolule, et kõrgharidussektorist ja/või teistest sektoritest on siirdutud tööle ettevõtlusse.

Graafik 3.1.4. Teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TD01)

Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavate välisteadlaste hulgas on mehi ligi kolm korda rohkem kui naisi

Aastatel 2014-2017 on kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites töötavate meessoost välisteadlaste arv kasvanud 56 võrra ja naisteadlaste arv 20 võrra. 2017 aastal töötas Eesti kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites 370 meessoost välisteadlast ja 132 naissoost välisteadlast.

Graafik 3.1.5. Välisteadlaste arv kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites soo järgi (Allikas: Statistikaamet, TD053)

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas töötavate spetsialistide hulgas on naisi ainult 21%

Naissoost töötajate osakaal IKT valdkonna spetsialistide hulgas ei ole aastatel oluliselt 2014-2018 suurenenud. IKT spetsialistidena töötas 2018. aastal 3,6 korda vähem naisi kui mehi (mehi 78,2%, naisi 21,8%). Võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega on Eestis IKT spetsialistidena töötavate naiste osakaal 5,2 pp võrra suurem. Naiste osatähtsus IKT valdkonna spetsialistide hulgas oli 2018. aastal suurim Bulgaarias (28,3%).

Graafik 3.1.6. IKT spetsialistide osatähtsus tööhõives soo järgi, % (Allikas: Eurostat, isoc_sks_itsps)

Ettevõtlussektoris uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajate hulgas naisi alla 30%

Ettevõtlussektoris oli 2017 aastal uurimis- ja arendustegevusega hõivatud 2896 töötajat. Naisi oli nendest 817(28%). Võrreldes 2014. aastaga on naiste osatähtsus vähenenud 4 protsendipunkti võrra. Võrreldes 2014 aastaga on uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv 2017. aastaks vähenenud 34 töötaja võrra. Sealjuures on meessoost töötajate arv sellel ajavahemikul suurenenud 79 töötaja võrra ja naissoost töötajate arv vähenenud 113 töötaja võrra. Nii naiste kui meeste hulgas on suurenemine toimunud magistrikraadiga töötajate grupis ja vähenemine doktorikraadiga, kõrghariduse ja kõrghariduseta töötajate gruppides.  

Graafik 3.1.7. Uurimis- ja arendustegevusega hõivatud töötajate arv ettevõtlussektoris haridustaseme ja soo järgi (Allikas: Statistikaamet, TD023)