Tööhõive Karjäär Sissetulek Segregatsioon Tööelu Hoolduskoormus

Tööhõive

Tasustatud töö tagab inimesele parema majandusliku kindlustatuse ja võimaluse eneseteostuseks ja oma eesmärkide elluviimiseks. Seoses rahvastiku vananemisega ja tööealise elanikkonna (20-64 aastased) arvu vähenemisega, on oluline saavutada, et võimalikult paljud inimesed oleksid tööturul hõivatud ja annaksid oma panuse ühiskonna sotsiaal-majanduslikuks arenguks ja heaolu saavutamiseks. Seetõttu on naiste, noorte ja vanemaealiste suurem kaasatus tööturul seatud prioriteetideks ka Euroopa 2020 strateegias.

20-64 aastaste naiste ja meeste 75%-lise tööhõivemäära saavutamine on üks Euroopa 2020 strateegia peaeesmärke. Eesti on aastaks 2020 seadnud eesmärgiks 76%-lise tööhõivemäära. 2017. aastaks oli Eesti võetud eesmärgi üldisel tasemel täitnud – tööhõivemäär Eurostati andmetel oli 78,7%.

Eesti 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär ületas 75% künnise

Eurostati andmetel ületas Eestis 20-64 aastaste naiste tööhõivemäär Euroopa 2020 strateegias seatud  naiste ja meeste 75% tööhõive eesmärgi 2017. aastal. 2018. aastal oli Eesti 75,6%-ne naiste tööhõivemäär Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Eestit edestavad vaid Saksamaa (75,8%), Leedu (76,7%) ja Euroopa Liidus kõrgeima naiste tööhõivemääraga riik Rootsi (80,4%).  Eesti seatud 76% tööhõivemäära eesmärgi saavutamiseks peaks naiste tööhõive aastatel 2019-2020 suurenema veel 0,4 pp võrra.

2018. aastal oli Eurostati andmetel 20-64 aastaste meeste tööhõivemäär Eestis 83,4%. Meeste tööhõive on kõrgeim Tšehhis (87,4%) ning Eestit edestavad veel Saksamaa, Malta, Holland, Rootsi ja Suurbritannia. Ajavahemikus 2014-2018 on naiste ja meeste tööhõivemäära kasvutempo olnud ühtlane (meestel 5,1 pp ja naistel 5,0 pp).

Aastatel 2014-2018 lisandus tööhõivesse 17,6 tuhat meest ja 9,5 tuhat naist. Mitteaktiivseid oli 2018. aastal 20-64 aastaste naiste hulgas 80,1 tuhat (20,3%) ja meeste hulgas 49,4 tuhat (12,6%).

Graafik 1.1.1. 20-64 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Eurostat t2020_10)

20-24 aastaste meeste ja üle 55 aastaste naiste tööhõivemäär on jõudsalt kasvanud

20-24 aastaste meeste tööhõivemäär jõudis 2018. aastal 70,6%-ni ja on nelja aastaga kasvanud 20,1pp võrra (naiste tööhõivemäär 62,2% ja kasv 10,7pp). 15-24 aastaste hulgas on tööhõivemäär enim kasvanud muust rahvusest naistel (12,4pp) ja eesti rahvusest meestel (12,5pp) ja jõudnud 41-43% tasemeni. 15-24 aastaste muust rahvusest meeste ja eesti rahvusest naiste tööhõivemäär jääb 39% tasemele.

Graafik 1.1.2. 20-24 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TT330)

Graafik 1.1.3. 15-24 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Graafik 1.1.4. 25-54 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

55-64 aastaste hulgas on tööhõivemäär ajavahemikus  2014-2018 kasvanud enim eesti rahvusest naiste hulgas 10,2 pp võrra (eesti rahvusest meestel 0,3pp võrra). 55-64 aastaste vanuserühmas oli eesti rahvusest naiste tööhõivemäär 2018. aastal 79,1% ja meestel 66,4% (sooline lõhe 12,7pp naiste kasuks!). Muust rahvusest 55-64 aastaste meeste tööhõivemäär oli 64,2% ja naistel 59,9%, mis on 19,2pp vähem kui eesti rahvusest naistel.

Graafik 1.1.5. 55-64 aastaste tööhõivemäär soo ja rahvuse järgi, % (Allikas: Statistikaamet, TT333)

Eesti rahvusest 55-64 aastaste naiste tööjõus osalemise määr jääb samale tasemele 25-54 aastastega, meestel oluliselt madalam

Vanemaealiste (55-64 aastat) tööjõus osalemine on üldjuhul madalam kui 25-54 aastastel.  2018. aasta andmetel eristub oma näitajate poolest teistest sotsiaalsetest rühmadest eesti rahvusest naised, kelle puhul 55-64 aastaste tööjõus osalemise määr (81,3%) jääb enam-vähem samale tasemele, kui see on 25-54 aastaste rühmas (83,1%). Kõigi teiste rühmade puhul langeb tööjõus osalemise määr vanuses 55-64 aastat oluliselt. Eesti rahvusest meestel 23 pp (93,9%-lt 70,9% tasemele), muust rahvusest meestel 22,4 pp (92,2%-lt 69,8% tasemele) ja muust rahvusest naistel 18,3 pp (82,6%-lt 64,3% tasemeni).

Graafik 1.1.6. 15-64 aastaste tööjõus osalemise määr soo, vanuse ja rahvuse järgi 2018. aastal, % (Allikas: Statistikaamet: TT333)

Puudega inimeste tööhõive suureneb

Ajavahemikus 2014-2018 on puudega inimeste tööhõive kasvanud 14,5 pp võrra ja moodustab 2018. aastal 39,8 protsenti.

Graafik 1.1.7. 20-64 aastaste tööhõivemäär puude ja töövõime järgi, % (Allikas: Statistikaamet, THV601)

3-6 aastaste lastega 25 – 49 aastaste naiste tööhõivemäär 2018. aastal viimase 20 aasta kõrgeim

2018. aastal jõudis 3-6 aastaste lastega 25-49 aastaste naiste tööhõivemäär 84,8%-ni, mis on viimase 20 aasta kõrgeim. Sooline hõivelõhe on 9,8 protsendipunkti. 

0-2 aastaste lastega naiste ja meeste hõivelõhe on endiselt kõrge. 0-2 aastaste ja 3-6 aastaste lastega meeste tööhõivemäärad ei erine (2018. aastal vastavalt 94,5 ja 94,6%). 0-2 aastaste lastega naiste tööhõivemäär kõigub 30% ümber (2018. aastal 31,6%).  0-6 aastaste lastega vanemate sooline hõivelõhe vähenemise tendentse ei näita ja viitab hoolduskoormuse ebaühtlasele jaotusele.

Lasteasutustes käivate 0-2 aastaste laste arv on aastatel 2014-2018 suurenenud 1447 lapse võrra. Kui 2014. aastal oli lasteasutustes 13951 last vanuses 0-2 aastat, siis 2018. aastal oli selliseid lapsi juba 15398  (Statistikaamet, HT043).

Graafik 1.1.8. 0-2 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TKL29)

Graafik 1.1.9. 3-6 aastaste lastega 20-49 aastaste naiste ja meeste tööhõivemäär, % (Allikas: Statistikaamet, TKL29)

Muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on üle kahe korra suurem kui Eesti kodakondsusega naiste ja meeste hõivelõhe

Kui eesti kodakondsusega naiste ja meeste hõivelõhe jääb 6-7 protsendipunkti vahele, siis muu kodakondsusega meeste ja naiste hõivelõhe on kaks korda suurem (15,5 pp). Eesti kodakondsusega ja muu kodakondsusega meeste tööhõivemäär oluliselt ei erine. Muu kodakondsusega naiste tööhõivemäär on oluliselt madalam nii muu kodakondsusega meeste kui ka eesti kodakondsusega naiste tööhõivemäärast (erinevus eesti kodakondsusega naistega on üle 12 pp). Tööhõive määra kasv aastatel 2014-2018 on muu kodakondsusega naistel olnud üle kahe korra suurem, kui muu kodakondsusega meestel (naistel 5,3pp, meestel 2,3pp).

Graafik 1.1.10. Eesti ja muu kodakondsusega isikute tööhõivemäär soo järgi,% (Allikas: Statistikaamet, TKL13).

Mida kõrgem haridustase, seda suurem hõivatus tööturul

Tööhõivemäär haridustaseme kasvades suureneb. Kõige halvemas olukorras on tööturul 20-64 aastased põhiharidusega naised, kelle tööhõivemäär on küll aastatega kasvanud (2014 – 47,9%; 2018- 58,1%), kuid jääb võrreldes teiste rühmadega oluliselt madalamaks.  Kõrghariduse ja põhiharidusega meeste tööhõivemäär erines 2018. aastal 20,9 pp  (2017. aastal 19,6 pp)  ja naistel 23,9 pp (2017. aastal 26,7 pp)  võrra.

Haridustaseme kasvades väheneb ka sooline hõivelõhe. Põhiharidusega naiste ja meeste hõivelõhe 2017. aastal oli 15,3 pp, kesk- ja kutsekeskharidusega naistel ja meestel 10,3 pp ja kõrgharidusega naiste ja meeste hõivelõhe oli ainult 5,2 protsendipunkti.

Graafik 1.1.11. 20-64 aastaste tööhõivemäär haridustaseme ja soo järgi (Allikas: Eurostat, lfsa_ergaed)

Mida kaugemal Harjumaast seda madalam tööhõivemäär

15-74 aastaste meeste tööhõive oli 2018. aastal madalaim Valga maakonnas. Valgamaa oli ka ainus maakond, kus naiste tööhõivemäär ületas meeste tööhõivemäära (mehed 55,6%; naised 57,2%). Naiste tööhõivemäär oli madalaim Ida-Virumaal (52,2%). Suurima soolise hõivelõhega maakonnad olid Raplamaa (14,7 pp) ja Järvamaa (12,6pp). Kõige väiksem oli sooline lõhe  Valga, Hiiu ja Viljandi maakonnas (alla 2pp).

Graafik 1.1.12. 15-74 aastaste tööhõivemäär soo järgi maakondade lõikes (2018), % (Allikas: Statistikaamet, TT466)

Enim töötuid on 15-24 aastaste muust rahvusest meeste hulgas

15-64 aastaste vanuserühmas tervikuna on töötuse määr aastatel 2014-2018 jõudsalt vähenenud ja jääb kõigis sotsiaalsetes rühmades (naised/mehed; eestlased/ muu rahvus) alla eesmärgiks seatud 10% piiri. Muust rahvusest meeste ja naiste töötuse määr on paari protsendipunkti võrra kõrgem kui eestlastel.

55-64 aastaste vanuserühmas on madalaim töötuse määr eesti rahvusest naiste hulgas (2,7%) ja kõrgeim muust rahvusest meeste hulgas (8%).

Suurim on töötus 15-24 aastaste hulgas, kus töötuse määr erinevates sotsiaalsetes rühmades ulatub 9%-st (eesti rahvusest mehed) kuni 19,3%-ni (muust rahvusest mehed).

Graafik 1.1.13. Töötuse määr soo, rahvuse ja vanusgrupi järgi, % (Allikas: Statistikaamet TT333).

Pikaajalisi töötuid on rohkem meeste ja vanemaealiste hulgas

Pikaajaliste (üle 12 kuu) ja väga pikaajaliste (üle 24 kuu) 15-64 aastaste töötute arv on 2018. aastaks võrreldes 2014. aastaga vähenenud 2-3 korda. Sealjuures on pikaajaliste töötute meeste arv endiselt suurem kui pikaajaliste töötute naiste arv. 24 kuud või kauem on tööta olnud 2,8 tuhat meest ja 1,8 tuhat naist.

Eestlaste ja muust rahvusest pikaajaliste töötute puhul arvud oluliselt ei erine.

Vanuse kasvades suureneb aeg, mille jooksul uus töökoht leitakse. 50-74 aastaste hulgas on neid, kes on olnud töötud üle 24 kuu 2,4 tuhat, kuid see arv on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud.

Graafik 1.1.14. Töötute arv töötusperioodi kestvuse, soo, vanusrühma ja rahvuse järgi, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TT43, TT432, TT430)

2018. aastal jäi 12,3 tuhat naist ja 3 tuhat meest tööturult eemale laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajaduse tõttu

Nende naiste arv, kes on jätkuvalt tööturult eemal, kuna nad peavad hoolitsema oma laste või teiste pereliikmete eest on ajavahemikus 2014-2018 küll mõnevõrra vähenenud, kuid moodustab mitteaktiivsetest naistest siiski 7,5%.

Õpingute tõttu tööturult eemale jääjate osatähtsus on meeste hulgas aastatel 2014-2018 vähenenud  34%-lt 28%-ni.  Naiste puhul on õpingute tõttu mitteaktiivsete osatähtsus jäänud samaks (21%).

Pensioniea tõttu mitteaktiivsete osatähtsus on nii naiste kui meeste hulgas mõnevõrra vähenenud (3-4 protsendipunkti).

Eestlastest oli 2018. aastal  õpingute tõttu tööturult eemal 28% (2014.a. 30%). Muust rahvusest mitteaktiivsetest moodustasid õpingute tõttu tööturult eemale jääjad ainult 16% (2014.a 19%).

Muust rahvusest elanike seas on haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete osatähtsus suurem kui eestlaste hulgas (eestlased 17-19%, muust rahvusest  elanikud 22-26%).

Graafik 1.1.15. 15-74 aastaste mitteaktiivsete arv soo ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi, tuhat (Allikas: Statistikaamet, TT451)

Graafik 1.1.16. 15-74 aastaste mitteaktiivsete arv rahvuse ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi (Allikas: Statistikaamet, TT4513)